- Laul on kingituseks blogilugeja Marikale - sooja südamega mõttekaaslasele!See on tegelikult ääretult kurb, kui keegi peaks "kukkuma" ja ei olegi nägijaid või ei taheta.... Ometi juhtub seda iga päev. Lootgem, et iga päev vähem! Ise palun tihti, et märkaksin tegelikult Olulist.***
- Heade mõtete mõtlemise kohast "Vannist"..... ka natuke:"Ride" muusikavideos, mis Marta majakeses filmitud, on üks armas vann, mille sarnane tuleb peagi ka Martasse ning just aknaga imetillukesse vannituppa!Olen ka poodides sobivat vanni kohanud (tahaks küll vana, ehk on õnne!). Vannijalgu ei ole veel leidnud ja uusi ei tahakski osta (eriti mitte hõbekarva kitšikaid). Mõtlesin vahepeal, et kui vanu kelleltki osta ei saa, siis palun mehel käsitööna puidust valmistada..Kui kellelgi vihjeid, palun jagage!ps. Täna käisin raamatukogus ning võtsin blogilugeja "Lagritsalammas" soovitusel raamatukese "Tallinna maja: hoonetüübi areng ja säästev uuendamine". Väga väärt lugemine.Muuhulgas sain graafiku-maalikunstniku Gösta Gierow raamatu "Puumajad Tallinnas". Võrratud pliiatsijoonistused Tallinna vanadest puitmajadest. Meeliülendav vaatepilt ja elamus! Refereerin seda kindlasti!
31 January 2012
ÜKS LAUL KINGITUSEKS! ja VANA VANN, VANNIJALAD..
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
Aitäh, kingituse eest! See meeldis mulle väga:)
Mari on minu jaoks viimastel aastatel üks ilusamaid leide eestimaisel loomingumaastikul. Ta köidab mind oma lihtsuse, siiruse ja ebakindlusega, laulukirjutamisoskusega ja maheda häälega. Mulle meeldib, et ta julgeb unistada, kuid ta ei jää sellesse kinni. Ta oskab olla teel, õppida, minna sügavuti, olla enese vastu aus ja ta oskab ka loobuda ning lasta asjadel minna!
Olen samu mõtteid osaliselt ka sinu blogis märganud:)
Ühinen ka sinu palvega, et oskaks märgata Olulist. See on ilus…
Minu jaoks on olnud loobumine ja minna laskmine ehk päriselt mõnede asjade teistmoodi tegema hakkamine alguses väga ebamugav ja raske! Eriti, kui raja kõrval kedagi vilega ergutamas kaasas pole olnud. On olnud suur hirm kukkuda! Aga nüüd olen ma iseendale tänulik ja rõõmus selle üle, et ma julgen elust ärgata, püüan olulist märgata ja vajadusel oskan ka loobuda.
See viimane aga ei ole tähendanud millestki ilmajäämist vaid vastupidi, ma olen elult saanud kõik, millest ma loobusin, millest ma lahti lasin ning mille ma rahule jätsin. Kõik on tulnud kuidagi loomulikku rada pidi, nii ilusalt ja lihtsalt. Pole olnud survet, kibedust ega mõistusepiiranguid.
Tihti ei mõtle minu mõistus küll välja kuidas üks või teine unistus teoks võiks saada ning minuni jõuda. Siis annangi neile tiivad ja lasen nad lendu. Mulle meeldib mõte, et ma annan unistustele vabaduse vabalt realiseeruda, teoks ja tõeks saada. Lugesin kord ühest raamatust, „kui lõpetad eesmärgi tagaajamise, koputab ta ühel päeval ise sinu koduuksele. Ole vaid kodus ja tee uks lahti.“ Nii aus…
Mõistusega võttes puudub minu jaoks „loobumises“ igasugune loogika.
Kuid ometi on minu elus nüüd enam kergust ja selgust. Minus on vaikne rõõm ja tänu. Minu enesetunne on muutunud. See On Oluline.
Kaldusin nüüd küll teemast kõrvale, kuid eks inimeseks olemine käib ka restaureerimisega kaasas:)
Aitäh kõigile ja kõigele!
Vannijalad lase muidugi mehel teha, siis on algusest peale kohe selge ja kindel, et need on just NEED ÕIGED :) !!!
Loobumine pidavatki jah andma Tegelikult selle, mida vajad. Nii kerge, ometi väga raske...
Olen seoses Marta majaga palju kordi loobumisele mõelnud.. Ja ei teagi, kuidas sellega on ja kas peaks. Ei ole siiani siiski tegutsemisest ning lootmisest (et millalgi tasapisi midagi "päästame") loobunud. Segadust ning arusaamatust mõtetes tuleb ikka ette: et kas peabki ning ega ju midagi, kui loobungi ja keegi ehitabki sinna uue 4-korruselise asemele. Nii ongi ehk elu käik.. Alati ei tea vastuseid.
:)
(Seni tegutsen sisetunde järgi edasi) ;)
"…no näed siis, meil sajabki lund, kuid see sulab ära, siis jälgi ei näe, no näed siis, äkki nii ongi hea...“
Loobumine millestki või kellestki oma elus ei ole allaandmine, kaotamine. See pole nõrkuse tunnus.
See on oskus näha asjade sisse ja taha. Tajuda Olulist. See on oskus enese jaoks see vajalik ära tunda!
Ja alati ei tea vastuseid. Äkki nii ongi hea...
Selget Sisetunnet kõigile;)
Jah. Olen nõus.
Niikaua kui on selgus ja vajadus tegutseda (vahel isegi tunne, et see on mõnes mõttes mu kohus), seni on seda rada mõnus astuda. Loobumine loobumise enda pärast ei ole vist ka kuigi mõttekas. :)
Tegelikult: ega loobumine maja puhul ei tähendagi, et loobuksin üldse ja lahkuksin. Loobumine on siin vist: et ma ei "push`i", kui lähebki kõik aeglaselt. No jah, ju siis lähebki ja peabki minema!!! Ses mõttes loobun iga päev.. :) (Filosofeerida nii mõnus!)
Üks luuletus (allikat kahjuks ei tea):
TULEB MINNA LASTA
Minna laskmine ei ole hoole lõpetamine,
See on tunnistamine, et ma ei saa seda kellegi teise eest teha.
Minna laskmine ei ole enese välja lülitamine,
See on arusaamine, et ma ei saa kontrollida teist.
Minna laskmine ei ole võitlus jõuetusega.
vaid aktsepteerimine, et tulemus ei ole alati minu kätes.
Minna laskmine ei ole katse muuta või süüdistada teisi,
See on püüd anda endast parim.
Minnalaskmine ei tähenda karta vähem, vaid armastada rohkem.
Post a Comment