VÄIKE MAJA MARTA TÄNAVAL...

Ühe vana puumaja restaureerimise lugu.
www.martaguesthouse.weebly.com
Restoration of an old 1901 built wooden house.




15 November 2011

ROMANTILINE PÖÖNING - stiilinäide lahedast blogist

Dreamy attic space


Midagi sellist ootab külalist millalgi ka meie teisel korrusel. 
Usun, see aeg saabub, sest see maja on seda väärt. Meeldib selline "vintage" stiil, natuke narmendav, ikkagi helge ja hele..

3 comments:

Marika said...

Oo, külalistel saab nii hubane olemine olema!
Nii, et mõtted restaureeritud majakese kasutamisvõimalustest vintage stiilis Bed & Breakfast´ina või hostel´ina koos prantsuse stiilis poekese ja kohvikuga pole kuhugi kaugele kadunud:)

Kui mina mingil hetkel millestki väsinud olen (ajutiselt muidugi), siis kostitan ennast ka tihtipeale mõne „maitsva“ unistusega. Millegagi, mis mulle enesele väga meeldib, olgu see siis kasvõi natuke narmendav unistus:) nagu sinul, aga lõpptulemusena teeb see minu meeleolu mingi aja pärast taas helgeks ja heledaks.

Sa oled hetkeks vist nendest majaga seotud tegemistest natuke väsinud ja sinu unistus aitab sinulgi hoida või siis taastada seda algset restaureerimise entusiasmi ja tuhinat:)???

Unistusi igasuguseid!

Mai-Liis said...

Täpselt nagu Sul! :)
Vahel muidugi väsimus, aga enamasti ka sellises seisundis jääb ikka peale kujutluspilt, millisena maja vaimusilmas näed! :)

Tegelikult olen õppinud nautima protsessi - ei ootagi otseselt millegi valmimist, vaid teadvustan, et see ongi minu elustiil, mis mulle meeldib! Ei ole tüütu kohustus, vaid privileeg!

Unistused on lahedad! Mõned peaks aga ka täide viima, nõustud?

Marika said...

Milline väärt oskus – osata nautida protsessi:)
Tänu sellele ei kaota kogu „mäng“ oma ilu. Ja kui veel oma elustiiliga ise rahul ollakse, siis ongi õnnelik olemine võiamlik:)
Ka mina püüan alati, kuid alati ei õnnestu.

Mõned unistused on loodud kuidagi nagu iseenesest täituma kuid jah, mõned peaks ka ise täide viima:)