ÕLITAMINE, VAHATAMINE: VÄRNITS, LINAÕLI, PROFIÕLID – VÕRDLUS

Jupike vana põrandat! Võrdlusfoto peagi tulekul!

 Foto: Triin Tae

Kirjutan õlitamise kogemustest ja ka pleegitamisest titaan,- ja tsinkvalgega. Mitu lugejat ootab tagasisidet.

Õlitamine: meil oli see pikk protsess. Eriti kui tehakse vaid õhtuti ja mitte iga päev.. :)

Viimane kogemus: ostsime "Põrandastuudio" käest toonimata leelise (1 liiter), millega tõmbasime üle ca 18m2 suuruse toa. Tulemus: aru ei saanud üldse, et oleks heledamaks läinud (kasvõi natukenegi!). Võibolla see siis lihtsalt kaitseb selle eest, et ta hiljem kollaseks ei lähe. Ei tea. Sama põranda jaoks ostsime kalli põrandaõli samuti "Põrandastuudio" poest. Põrand tõmbas päris tumedaks selle tagajärjel. Samas oli see toon isegi meeldiv, kuna jättis sellise vana mulje. Kuigi põrandalauad olidki meil ju vanad, muutusid nad peale lihvimist siiski suhteliselt heledaks. Heledus peale selle õliga õlitamist kadus täiesti (ei aidanud ka leelis). Kuna mulle toon aga meeldis ja õlipurgil oli kirjas, et peale 1x õlitamist võib vahatada või põrandat kasutama hakata, otsustasime ühe firma toodetega lõpuni minna ja ostsime ka vaha samast firmast. Raha läks suhteliselt korralikult võrreldes meie "kodukootud" toodetega (värnits ja linaõli). Vaha hõõrusime laiali rendist võetud hõõrutiga (loodan, et see on tööriista õige nimi), punane ketas vaha sisse hõõrumiseks. Sel moel jaotus väga ühtlaselt ja mõnus oli töötada. Kuna õlitades jäi meil 1m2 osas õli puudu, õlitasime selle koha värnitsaga. Tulemus: täpselt sama! Värvitoon oli isegi täiesti samasugune!
Minu kogemus on: õlidele on lisatud sikatiive kuivamise kiirendamiseks, kuid muidu on kasutatud ju põhimõtteliselt täpselt samu vahendeid: linaõli ja värnits! Vahel on lisatud vahasid (lugege pakendeid). Seega: kui on aega (oodata pikemat kuivamist), võib vabalt õlitada lihtsalt värnitsaga või ise kuumutatud linaõliga (kuumutamine aitab õlil paremini sisse imbuda). Värnitsa ja linaõli puhul on ülioluline just see, et nad tuleb VÄGA ÕHUKESELT sisse hõõruda, et puit sellega küllastuks ja poorid korralikult täis imbuksid.

Pleegitamine: ise pleegitatud põrand sai igaljuhul heledam, kui eelpoolkirjeldatud variant! (Lisan peagi ka fotod blogisse). Pulbrid tuleb segada vähese värnitsaga pastaks (meie tegime nii) ja siis lisada värnitsat. Soovitan ise katsetada ja näete ise ära, milline toon meeldib! Arvestama peab, et kuivamine muudab teatud määral tooni. Samas saate 2x üle ju teha ja siis vajadusel veelgi tooni lisada. Mulle meeldib see põrand, kus ise pleegitasime väga.

Esimese toa pleegitasime juba toonitud leelisega. See jäi ka hele.
Nagu öeldud, toonimata leelis heledaks ei teinud!

Linaõliga, värnitsaga ja kallite õlidega õlitatud põrandatel mina isiklikult mingit vahet ei näe!
Kuna meie vahatasime toad üle (et natuke kaitsta paljukäidavaid kohti), siis vaha annab niivõinaa kaitsekihi peale. Vaha oleme seni ostnud, kuigi mul on tekkinud väike ketserlik mõte seda ka kuskil mesinike poest vms otsima minna! :)) Kui kellelgi soovitusi, olen põnevil!

Jõudu, jaksu soovides! Kui kellelgi kogemusi, palun jagage. Meil veel mitmed ruumid ootamas õli, vaha jms. Saame siis jälle midagi uut proovida.