VANAD TAPEEDID

Ootan juba aega, kui saaks pisiasjadega tegeleda ning kapi otsas ootavad vanad tapeedid kollaazina raami panna. Leidsin hea-põhjaliku lingi ajalooliste tapeetide teemal. Lisan lingi:

http://www.muinas.ee/files/Ajaloolised%20tapeedid.pdf 

Foto: Harri Vaher

ÕLITAMINE, VAHATAMINE: VÄRNITS, LINAÕLI, PROFIÕLID – VÕRDLUS

Jupike vana põrandat! Võrdlusfoto peagi tulekul!

 Foto: Triin Tae

Kirjutan õlitamise kogemustest ja ka pleegitamisest titaan,- ja tsinkvalgega. Mitu lugejat ootab tagasisidet.

Õlitamine: meil oli see pikk protsess. Eriti kui tehakse vaid õhtuti ja mitte iga päev.. :)

Viimane kogemus: ostsime "Põrandastuudio" käest toonimata leelise (1 liiter), millega tõmbasime üle ca 18m2 suuruse toa. Tulemus: aru ei saanud üldse, et oleks heledamaks läinud (kasvõi natukenegi!). Võibolla see siis lihtsalt kaitseb selle eest, et ta hiljem kollaseks ei lähe. Ei tea. Sama põranda jaoks ostsime kalli põrandaõli samuti "Põrandastuudio" poest. Põrand tõmbas päris tumedaks selle tagajärjel. Samas oli see toon isegi meeldiv, kuna jättis sellise vana mulje. Kuigi põrandalauad olidki meil ju vanad, muutusid nad peale lihvimist siiski suhteliselt heledaks. Heledus peale selle õliga õlitamist kadus täiesti (ei aidanud ka leelis). Kuna mulle toon aga meeldis ja õlipurgil oli kirjas, et peale 1x õlitamist võib vahatada või põrandat kasutama hakata, otsustasime ühe firma toodetega lõpuni minna ja ostsime ka vaha samast firmast. Raha läks suhteliselt korralikult võrreldes meie "kodukootud" toodetega (värnits ja linaõli). Vaha hõõrusime laiali rendist võetud hõõrutiga (loodan, et see on tööriista õige nimi), punane ketas vaha sisse hõõrumiseks. Sel moel jaotus väga ühtlaselt ja mõnus oli töötada. Kuna õlitades jäi meil 1m2 osas õli puudu, õlitasime selle koha värnitsaga. Tulemus: täpselt sama! Värvitoon oli isegi täiesti samasugune!
Minu kogemus on: õlidele on lisatud sikatiive kuivamise kiirendamiseks, kuid muidu on kasutatud ju põhimõtteliselt täpselt samu vahendeid: linaõli ja värnits! Vahel on lisatud vahasid (lugege pakendeid). Seega: kui on aega (oodata pikemat kuivamist), võib vabalt õlitada lihtsalt värnitsaga või ise kuumutatud linaõliga (kuumutamine aitab õlil paremini sisse imbuda). Värnitsa ja linaõli puhul on ülioluline just see, et nad tuleb VÄGA ÕHUKESELT sisse hõõruda, et puit sellega küllastuks ja poorid korralikult täis imbuksid.

Pleegitamine: ise pleegitatud põrand sai igaljuhul heledam, kui eelpoolkirjeldatud variant! (Lisan peagi ka fotod blogisse). Pulbrid tuleb segada vähese värnitsaga pastaks (meie tegime nii) ja siis lisada värnitsat. Soovitan ise katsetada ja näete ise ära, milline toon meeldib! Arvestama peab, et kuivamine muudab teatud määral tooni. Samas saate 2x üle ju teha ja siis vajadusel veelgi tooni lisada. Mulle meeldib see põrand, kus ise pleegitasime väga.

Esimese toa pleegitasime juba toonitud leelisega. See jäi ka hele.
Nagu öeldud, toonimata leelis heledaks ei teinud!

Linaõliga, värnitsaga ja kallite õlidega õlitatud põrandatel mina isiklikult mingit vahet ei näe!
Kuna meie vahatasime toad üle (et natuke kaitsta paljukäidavaid kohti), siis vaha annab niivõinaa kaitsekihi peale. Vaha oleme seni ostnud, kuigi mul on tekkinud väike ketserlik mõte seda ka kuskil mesinike poest vms otsima minna! :)) Kui kellelgi soovitusi, olen põnevil!

Jõudu, jaksu soovides! Kui kellelgi kogemusi, palun jagage. Meil veel mitmed ruumid ootamas õli, vaha jms. Saame siis jälle midagi uut proovida.

TUULETÕKKEPABER, KELDRI AKEN, MAJA TÕSTMINE, KORSTEN, VANAD AKNAD

Varasem seenkahju koht (kaetud ühe Kadrioru maja äravisatud laudisega), all tuuletõkkepaber.

Foto: Andres Lõhmus 

Vastus ühe lugeja küsimustele, mis puudutasid teemasid: tuuletõkkepaberi niiskuse ärajuhtimise võime, maja tõstmine, küttekolded, vanad aknad jms.:

"Bitupapiga" ehk tuuletõkkepaberiga on selline lugu, et katsetasime seda ühel seinal vaid (fotol näha!). Praeguseks on ta peal olnud vist jah juba aasta (või siiski vähem, pean blogist vaatama). Kuna meil fassaadil "ruumi" ei ole, et tuuletõkkeplaati panna, siis oli see üks hea lihtne lahendus. Meile öeldi, et see pidavat samuti niiskust läbi laskma, seega ei tohiks sellega seda muret olla, et niiskus kuhugi palkidele pidama jääb. 

Kodus katsetades (tegime kotikese ja kallasime vett peale) :) ta muidugi midagi läbi ei lasknud, kuid seda ei saavatki sel moel katsetada! Niiskus pidavat vaikselt läbi imbuma.. No eks näis.. Praegu oleme selle toaga väga rahul. Muidugi oleme ka seestpoolt niiviisi soojustanud, et niiskus igalt poolt liikuma pääseks - seina tuli 5cm pilliroomatti ja peale 3kihti savikrohvi. Savikrohv on käe all väga mõnus ja soe! Võrreldes kipsiga, mis ühes toas veel seinas on (peagi võtame maha!) on ta tunduvalt soojem, loomulikum, mõnusam. 

Ventilatsiooniküsimusega praegu tegeleme - saime majale projektitegijad, kes nüüd arvutavad, mis küte lisaks ahjudele kõige mõistlikum oleks (toetamaks ahjukütet).
Tuuletõkkepaberi teema lõpetuseks - teisel seinal alustame kohe lähinädalatel sama tööga. Siis proovime mõnd muud materjali, mida SRIK soovitab (võrdluseks). Samas - kuidas ma võrrelda saan, mis parem on? Laudist ju maha ei võta, et vaadata..?

Olen ka aru saanud, et palkseinad (kui nad korralikult takutada, nagu meie tegime!) ei olegi kõige suuremad külma läbilaskjad. Takutamine peab muidugi olema tublilt tehtud - võtab natuke aega-jõudu, aga tasub ära!

Maja tõstmise osas: see on tunde ja julguse küsimus. Me konsulteerisime ka mitmel korral spetsialistiga, kes vanade majadega tegelenud ning ta julgustas meid korralikult. Meie ei julgenud samuti pikka aega midagi teha, kuni lõpuks muud üle ei jäänud, kui ise peale hakata! Peab pidevalt maja peal kontrollimas käima (ühendusi jms.). Võite mu mehele helistada, kui tarvis selle üle täpsemalt järele pärida. Mina ise ei saa ühtki au selles osas enda peale võtta! ;)

Keldriakna suhtes: saan aru, et aknaid üldse ei oleks hea makroflekside ning muu sarnasega "tihendada/kinnitada". Ikka takk. See on kindel ja ajale vastupidanud vahend.

Mees ladus üles oma elu esimese korstna ja see näeb välja imeilus! Tõmbab suurepäraselt - majas on kõik uue korstna poole peal väga rõõmsad! :) Korstnapitsi ladudes käis pidevalt naabermaja pottseppade juures "koolitusel" ja nii see kerkis! Lisaks kulude pool: vanad tellised kasutatud - ei olnud prahi äravedu ega uute ostmist!

Aknad meil ootavad veel järge. Puuduvad vanadega sarnased hinged ja sepistatud nurgad akendel (kui "nurk" on õige sõna). Hakkame peagi kittima.

MAHAJÄETUD MAJAD

Midagi väga lummavat on mahajäetud majades.. Lootus, ootus.

Et keegi tuleks, leiaks, avastaks ilu ja armastaks.

Leidsin selle suurepärase foto netiavarustest. Loodan, et võin seda jagada..

http://abandonedplaces.livejournal.com/

LAIAD PÕRANDALIISTUD, LAELIISTUD

Täna saavad 2 tuba endale põrandaliistud ning laeliistud! Väga meeldivad laiad põrandaliistud ning kombineerime need tubadesse kasutades tavalist laia lauda ja laiemat "profiiliga" liistu. Valisime Puumarket`ist kõrge laua ja sobiva pealmise liistu. Jätkukohal kasutame puukitti ja krundime, värvime  isevalmistatud linaõlivärviga (retseptid varasemas sissekandes). Laeliistuks valisime lihtsa, kuid natuke "laiemalt katva"  (47x47mm). Kõige alumine "põrandaliist" on hööveldatud laud: 18x145mm.

Tuba saab kindlasti kaunima ja viimistletud moe!

Pealmine põrandaliist:
http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=47&sid=1783

SHABBY SHIC and FRENCH VINTAGE

Lehitsedes kalleid inglise sisustusraamatuid, leian pidevalt fotosid olukordadest a`la "Marta", kuid see ongi siis taotluslik! Ilu on vaataja silmades. Mõni ütlebki uhkusega, et ei muuda oma vana maja juures kübetki - naudib just seda vana ja ehedat. Korda tegemine peaks igal juhul toimuma respektiga ning imetleda saab ka mõne teise arvates "koledat ja vana". Eriti veel, kui näed vaimusilmas juba majakest kujul, milline ta olla vääriks!

Foto: Harri Vaher

VANA LAPITEHNIKAS KATUS: katusekatte vahetuse ootuses

Sõnu polegi vaja. Tegusid võiks vaja minna küll!

Imekaunid sarikaotsad.
Äärmine sarikas murdunud..
(Armsad vihmaveerennide kinnitused!).

Eterniit, sammal ja läbijooksud on mõni aeg veel elu igapäevane osa..

Lapitehnika on kõige paremini vaadeldav just siitpoolt!

Suurendage fotot! Praegu sarikas veel püsib..

Fotod: Triin Tae

Katus ootab muutusi. Kuid peab tunnistama, et ta on vaatamata vanusele ja lappimistele siiski oma ülesannet väga hästi täitnud! Peale aeg-ajalt juhtuvaid läbijookse, mis me viimasel ajal kiirelt avastame ja KOHESELT likvideerime (loe: lapime), on ta tubli ja peab sellisel moel isegi suurepäraselt sademeid jms kinni. :)

Varem, kui keegi majakese eest üldse hoolt ei kandnud, oli olukord tunduvalt hullem - seetõttu juba teise seenkahjustuse piirkonnaga maadlemegi! Läbijooksudega ei tegelenud siis keegi - vesi lihtsalt jooksis või siis pandi äärmisel juhul ämber alla... 

Usun, et majake koondab kogu oma jõu, et meie pingutustele vääriliselt vastata. Enamus juhuslikke möödakäijaid on ju soovitanud meie tegevust nähes otsekohe buldooseri kutsuda! Majal on lihtsalt meiesuguste hulludega vedanud! :D 

KELDRIAKEN OOTAB PAREMAID AEGU...

... kuigi see siin ongi juba tibake parem varasemast. 

Vähemalt aken on ees, enne ei olnud midagi ja vesi voolas vihmaperioodil otse keldrisse.

"Makroflex" peab siit kaduma, takk asemele saabuma, lagunenud müüritis tervenema ja siis uuesti pildistama!

Foto: Triin Tae

UUS KORSTNAPITS ja PÕRANDA LIHVIMINE, ÕLITAMINE, VAHATAMINE

Koridor (vana veneaegne pruun kaob)...

Pööning (keskel näha vagudega põrandalauad).

Kirju põrand pööningul - tehtud konteinerist leitud vanadest laudadest.

Pööningupõrand enne lihvimist. Rohelist värvi jäi ka peale lihvimist paaril laual näha.

Toapõrand peale lihvimist. Seintes pilliroomatt, savikrohv, kaseiinvärvi krunt.

Koridoripõrand peale lihvimist (enne õlitamist, vahatamist).

Esimene isetehtud korstnapits ulatub katusest välja! Lumivalged tellised (ikkagi taaskasutatud!) ja täpselt arhitekt Henno Adrikorn jooniste järgi valminud... :) Peagi lisan ka fotod! Seniks tulge ise vaatama!

Mõtlesime kaua, kuidas põrandaid viimistleda. Eellugu ja mõtlemisaeg hõlmas mitmete ideede kaalumist: sealhulgas näiteks, et kas see lihvimine ikka päris õige asi on!? Et jääks loomulikum, kui lihtsalt "speedheater" ja kraabits kätte võtta ja põrandad järjest läbi käia. Seda soovitas ka Ave Srik`ist. Idee meeldis meile väga ja soovisime kogu hingest põrandat nii vähe kui võimalik oma restaureerimisega muuta, kuid lõpuks jäi (vähemalt praegu tehtud põrandate puhul!) peale ajakulu faktor! Kuna aega lihtsalt nii pikaks tööks ei olnud, et põrandad jupphaaval speedheater`iga läbi käia, siis võtsime siiski rendist lihvari.. Samas ei olegi tulemus nii hirmutavalt "uus" nagu kartsime! Ka lihvariga oli võimalik sisse jätta "vana aja mustrit", erinevaid värvikihistusi või vähemalt näiteid sellest. Mulle tulemus meeldis! Lihvisime pealt maha vaid kerge kihi, põrand jäi ikkagi osaliselt "laineline" - eriti koridoris, kus me olemasolevaid "Läänemere laineid" maha võtta ei tahtnudki!

Põrandate õlitamine ja vahatamine, mille kohta arvasime, et see nii kerge ja kiire töö, osutus keeruliseks ja aeganõudvaks ettevõtmiseks! Õlitasime ruume 2-3x, kuivamisele kulus oma aeg. Võibolla sellepärast, te esimesed ruumid poleerisime käsitsi õli sisse, tundus peale õlitamist, et põrand lausa "kutsub" mustust ja tolmu ligi. Seepeale otsustasime, et vahatame ka veel. Vahatamiseks ostsime Põrandastuudiost vaha.

Õlitamist tegime kolmel erineval moel, et võrrelda ja hiljem oskaks otsustada, mis oli parim:
1. Espak`ist ostetud profiõli, kallis ja ilus purk - läks ühe toa põrandale (eelnevalt ka pleegitasime põrandat leeliselahusega).
2. Tavaline värnits! Seda soovitas meile ka meie hea sõber Kesk-Eestis, savimajade ehitaja ja koolitaja Sven. Ta ütles nii toredasti, et põrand ongi ju kasutamiseks! Milleks sinna kalleid õlisid peale?? Täpselt sama arvan ka ise!! :)
3. Linaõli. Kuumutasime seda ise kausis ja siis põrandale!

Pleegitamiseks kasutasime muide kah tavalist tsinkvalge ja titaanvalge pulbrit! Leelisega pleegitasime vaid ühe toa. Kui nüüd kõik on kuivanud ja vahatatud, kirjutan, millised tulemused on. Protsess siiani veel pooleli!

(Alustasime augusti keskel. Vahepeal on muidugi põrandatööde kõrvalt valminud ka korsten ja muud pisitööd: näiteks ühe ruumi põranda ülesvõtt, soojustamine tselluvillaga 28cm(!), põrandalaudade tagasipanek, lihvimine). :)

UUS PIIRDEAED JA KORSTEN VALMIS!

Vana piirdeaed! Üks "tore" inimene küttis aialippide ning aiaväravatega ahju.. Kuna ta rebis ära vaid osad lipid ja aed oli täitsa "hambuline", võtsime sae ning tuunisime enne uue piirdeaia ehitust kõik lipid ühepikkuseks... (Oi aegu!...)

Vaata katust ja vana piirdeaeda!!

Nendest tellistest koosnes vana korsten ja samadest sündis ka uus..

Vanad väravad viiakse minema (sepised säilitasime uutel väravatel).

Uue piirdeaia algus - esimesed lipid paigas.

Vanad olemasolevad aiapostid jätkati uut aeda tehes pikemaks..

Viimasena sai valmis autovärav. Kasutasime ära vana värava sepised.

Vahepeal vähe kirjutatud, kuid palju tehtud. Korsten vanadest tellistest (ühtegi ei pidanud juurde ostma, kõik pärinevad siitsamast Marta majast!) on valmis! Valgetest tellistest osa, mis ulatub katusest välja on veel vaja teha. Keegi pottseppadest, kellelt algul abi küsisime ja tööd soovisime tellida, ei olnud nõus vanadest tellistest korstent laduma (erinevatel põhjustel: olevat liiga raske, kallis jms). Seepeale otsustas Jev, et laob siis ise korstna püsti. Luges "Ahjud, korstnad, kaminad" raamatu läbi, konsulteeris 3-4 pottsepaga ning asuski tööle. Praegu sirgub vana asemel imeilus korsten - lisatud fotol on näha lammutatud korstna kivid, millest praegunegi meistriteos koosnebki. Aitäh siinkohal Marta tn lähedal elavale pottsepale, kes mitmel korral nõuga abiks oli! Suur tänu!!

Valmis on ka uus aed, mis tehtud vastasmaja katuselt allavisatud vanadest laudadest. Naabrid ehitavad juurde 2 katusekorterit ning vahetatakse katusekatet. Meie olime nende katusel olnud vanade laudade õnnelikeks uuteks omanikeks ning eksponeerisime vanad lauad nüüd aialippidena! :) Täna krundime linaõlikrundiga ning peagi värvime! Eile sai värskelt valmis aiavärav ning autovärav. Nii ilus oli vaadata - esimest korda on majakesel ümber korralik aed! Talle kindlasti meeldib see tunne.

VAJUNUD VUNDAMENT: MEENUTUS..

Fotod: Triin Tae

YOU JUST CALL OUT MY NAME... ...

"You just call out my name,

and I know, wherever I am,

I come running, to see you again!

Winter, spring, summer and fall..  All you have to do is to call

And I´ll be there – You´ve got a friend!!"

 Remembering friends of the heart, who will remain there forever! 

 Some things remain and don`t change, like this little old-old house, 

which we are restoring without even knowing why, 

but we can not otherwise...

Foto: Triin Tae

KUURID: millalgi võiks siin midagi põnevat olla..

Puutumata, muutmata, muutumatult vanad.

Fotod: Harri Vaher

PAEKIVIDEST "TERRASS"

Maja juba üles tõstetud (2010 suvel). Hoovipool näha paekividest ääris.

Vaade hoovist. Paekividest laetud väike "terrass". Aitäh Tõnu!

Fotod: Harri Vaher

Majas elav Tõnu ladus ühel toredal päeval maja ääristava paekivist "terrassi", mis suundub aeda. Paekivid laoti kaldega hoovi poole ja sadeveed ei pääse nüüd enam maja ligigi! Aitäh Tõnu suure töö eest!!
PS. Fotol näha maja liigendav trepikoda, mis oli NIII kaldu.. Juurde laotud trepikoda hoidvast vundamendiosast on näha, kui palju ta enne ära vajunud oli. Näha on ka väga halvas korras olev trepi varikatus, mida tuleb hetkel lausa toestada! :( Peagi loodame ka selle korda teha.

PRAKTILISED TÖÖD: VÕIMALUS OSALEDA!

Vana aken: nii nagu ta ON  

Foto: Harri Vaher

Praktikale saab tulla tulijale sobival ajal,  3-4 tunniks. Teema valik = tulija huvid!

Võimalus on katsetada kõiki looduslikke värve - valmistamist ja värvimist. 

Korstnaehitus pooleli - tule ja saa ainulaadne kogemus!! 

Aiaehitust saab proovida ja energiapajudest onn ootab istutamist. 

Fassaadi puhastamine, vundamenti krohvimine, saab aknaid kittida, puhastada, värvida jms. Avaldage töösoov ja olete oodatud! :)

mailiis.mayair@gmail.com

5024050

LIIVAKAST - EHITATUD VANADEST LAUDADEST

Liivakast valmib peagi! Mängida juba saab. Moblafoto: Mai-Liis

Liivakast valmis käepärastest materjalidest. Enamik vana lauamaterjali pärineb naabermajast, kus ehitatakse parasjagu uut katust ning vana roovitus on tarvis vaid üle õue meie hoovi tuua, et päästa prügimäele sattumisest!
Jev on hoolega (kui vähegi selleks aega jääb) vana lauamaterjali meie hoovi ladustanud ning nüüd sai seda juba kasutada! Osa laudu ootab, et neist aialipid saaksid. :)

Liivakastile tuleb ka kaas (mida saavad lapsed ka pingina kasutada). Liivakasti valmimisele aitasid kaasa Simmo ja Tõnu. Suur tänu Simmo!!!! Aitäh Tõnu!! Kõik käis ülikähku ja kiirelt: lauad lihviti ja immutati linaõlikrundiga (värnits+tiba lahustit). Jäänud on viimistlustööd.

KORSTEN: VANADEST TELLISTEST, AGA UUS!

Esimese päeva töö

Teisel päeval 1m juurde: Jev ESIMENE korsten!!

Mõned päevad hiljem

Valgus paistab veel läbi lae

Korsten kerkib! Kõige raskem korstna ladumise juures on seni olnud korstna vundamendi valamine. Kaua mõtlesime, kuidas on vana maja puhul kõige parem toimida: korstna vundament ei tohiks olla kokku valatud maja vundamendiga (just eriti vana maja puhul!). Seda saavutada oli raske, sest maja vundament oli keldris VÄGA ebaühtlaselt laotud, korsten aga seinale väga lähedal ja seega oli raske jätta nõutud vahet vundamentide vahele..

Jev sai kõigega lõpuks hakkama (vundamendi valamine kestis kokku 3-4 päeva). Korstna ladumine on juba kergem töö võrreldes eelnevaga. Päevas laome ca 1m. Segu retsepti lisan ka, kui olen seda täpsustanud. Fotod tehtud mobiiliga.

KORIDOR: LUBI-KASEIINVÄRV

Laupäeval oli värvimisel abiks Jüri ehk Lagritsalammas ning tema abiga värvisime kergelt pojengiroosaka värviga ära terve Ik. esiku! :) Lubi-kaseiinvärvi tegime Muinsuskaitseameti voldikus oleva retsepti järgi (vt. blogi varasem sissekanne).

Värvi toonisime tunde järgi: lisasime "Sakret" roosakat tooni pigmenti (numbri lisan hiljem, praegu on purk Martas) ning natuke ookerpunast. (Sakret pigment on muide kirjade järgi mõeldud tsementkrohvidele, kuid mulle tundus, et pigment on pigment ja ju ta sobib.) Toonisime silma järgi, vahepeal käisime seina peal proovimas ning kui tundus, et seinal paistab hea välja, hakkasime värvima. Värv kuivas VÄGA PALJU heledamaks - sellega tuleks arvestada. Kui ämbris oli õrn pojengiroosa toon, siis seinal on vaat et vaid kerge kuma sellest.

Koridori sein oli enne tume-mittemidagiütlev pruun. Enne värvimist ei viimistlenud, ainult pesime seina ja kruntisime juba mitu nädalat tagasi. 

Aitäh Jüri!!! Majake on väga tänulik rõõmsama esiku eest! Lisatud fotod on tehtud moblaga.

KORSTEN - TAASKASUTUSE LEIAVAD KÕIK VANAD TELLISED!

Autor: Triin Tae

Selline on Marta majakese üks allesjäänud korsten praegu! Teise korstna lammutas Jev maha, kuna praod olid natuke liialt suured selleks, et neid niisama korda teha. Lisan foto, mis illustreerib seda ilmekalt! :)

Selline nägi välja korsten toast vaadatuna!! :(    /Foto: Harri Vaher/

Seda vaadates on tunne, et see tuleb ise alla, ei olegi vaja lammutama hakata! Korsten võeti maha ning kõik kivid ootasid aias oma uuesti kasutamist. Peaaegu nädal aega läks selle peale, et Jev valas uuele korstnale tugevat vundamenti, mis kannaks ka tulevast korralikku ahju.

Täna oli esimene päev, mil laoti esimesed 4 rida uuest korstnast!! Vanad kivid puhastati ning nad olid tugevad, pragudeta, korralikud - igaljuhul laome terve korstna vanadest tellistest uuesti üles. Enamik pottseppadest, kellega rääkisime, ütlesid, et see on nii suur töö ja seda keegi ei tee, sest kivide puhastamine võtvat nii palju aega... Noh, aga aega meil ju on! :))

KORIDORI SEINTE VÄRVIMINE - LUBI-KASEIINVÄRV

Autor: Harri Vaher

 Koridori seinad võõpame üle lubi-kohupiimavärviga e. lubi-kaseiinvärviga. Lisaks juba varem blogis äratoodud retseptile, leidsin Saksa veebist järgneva toreda retsepti:

"10 liter weiße kalkkaseinfarbe auch für außen geeignet" 5,8 liter wasser 4,7 kg weißkalk 0,6 kg kasein

Tõlgituna:

10 liitrit valget lubi-kaseiinvärvi (sobib ka välistingimustesse)

5,8 l vett

4,7 kg valget lupja

0,6 kg kaseiini (Mida siin kaseiini all mõeldakse? Ilmselt pulbrit?) Kui kasutan kohupiima, pean arvutama, mitu grammi pulbrit “sisaldub” ühes kohupiimapakis.. :) Leidsin Jüri Kuusmann loengu juures selgituse: 300 gr kohupiimapulbrit = 2,25 kg kohupiimaga. Lähtusin Kuusmann`i selgitusest ja lootuses, et “kaseiin” saksakeelses retseptis tähendab meiekeeli “kohupiimapulber”.

Arvutasin väiksemad kogused ülaltoodud retsepti järgi:

5 liitrit värvi järelikult:

2,9 l vett

2,35 kg valget lupja

0,3 kg kaseiini (300 gr)

2,5 liitrit värvi:

1,45 l vett

1,2 kg valget lupja

150 g kaseiini (ehk siis 1,13 kg kohupiima, vt. arvutuskäiku ülal) :)

Aprilli lõpus seinte esimese kihi värvimise kogemusest ka natuke:

Esimese kihi värvimiseks lisas Jevgeni lisaks ülaltoodule 100g tsinkvalget, 100g titaanvalget valgema tulemuse saamiseks.

Selle värviga (lubi-kaseiinvärv) värvisime alumise korruse koridori katsetuseks. Esialgu tegime täpselt nii nagu saksa retsept ütles. Jev sõnas, et värv on seinal liialt läbipaistev, võiks olla valgem. Seejärel lisasime oma mõistuse järgi valgeid pigmente juurde. SAIME OMA ESIMESE ISIKLIKU VÄRVIRETSEPTI VALMIS!!! Juhhei!

Kandsime värvi vana õlivärvi peale.. Ei tea, kas ta seal ka püsima jääb? Sellest anname hiljem teada ja kui värv on aus, võib seda ka teistele soovitada ja mujal majas kasutada! Vähemalt oma retsepti katse on tehtud. Muidu oleks terve pott “kohupiimapahtlikatsetust” raisku läinud, pidime midagi ette võtma..