VÄIKE MAJA MARTA TÄNAVAL...

Ühe vana puumaja restaureerimise lugu.
www.martaguesthouse.weebly.com
Restoration of an old 1901 built wooden house.




24 September 2011

LAIAD PÕRANDALIISTUD, LAELIISTUD


Täna saavad 2 tuba endale põrandaliistud ning laeliistud! Väga meeldivad laiad põrandaliistud ning kombineerime need tubadesse kasutades tavalist laia lauda ja laiemat "profiiliga" liistu. Valisime Puumarket`ist kõrge laua ja sobiva pealmise liistu. Jätkukohal kasutame puukitti ja krundime, värvime  isevalmistatud linaõlivärviga (retseptid varasemas sissekandes). Laeliistuks valisime lihtsa, kuid natuke "laiemalt katva"  (47x47mm). Kõige alumine "põrandaliist" on hööveldatud laud: 18x145mm.
Tuba saab kindlasti kaunima ja viimistletud moe!

Pealmine põrandaliist:
http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=47&sid=1783


18 September 2011

SHABBY SHIC and FRENCH VINTAGE



Lehitsedes kalleid inglise sisustusraamatuid, leian pidevalt fotosid olukordadest a`la "Marta", kuid see ongi siis taotluslik! Ilu on vaataja silmades. Mõni ütlebki uhkusega, et ei muuda oma vana maja juures kübetki - naudib just seda vana ja ehedat. Korda tegemine peaks igal juhul toimuma respektiga ning imetleda saab ka mõne teise arvates "koledat ja vana". Eriti veel, kui näed vaimusilmas juba majakest kujul, milline ta olla vääriks!

Foto: Harri Vaher

16 September 2011

VANA LAPITEHNIKAS KATUS: katusekatte vahetuse ootuses

Sõnu polegi vaja. Tegusid võiks vaja minna küll!
Imekaunid sarikaotsad.
Äärmine sarikas murdunud..
(Armsad vihmaveerennide kinnitused!).

Eterniit, sammal ja läbijooksud on mõni aeg veel elu igapäevane osa..


Lapitehnika on kõige paremini vaadeldav just siitpoolt!


Suurendage fotot! Praegu sarikas veel püsib..
Fotod: Triin Tae

Katus ootab muutusi. Kuid peab tunnistama, et ta on vaatamata vanusele ja lappimistele siiski oma ülesannet väga hästi täitnud! Peale aeg-ajalt juhtuvaid läbijookse, mis me viimasel ajal kiirelt avastame ja KOHESELT likvideerime (loe: lapime), on ta tubli ja peab sellisel moel isegi suurepäraselt sademeid jms kinni. :)
Varem, kui keegi majakese eest üldse hoolt ei kandnud, oli olukord tunduvalt hullem - seetõttu juba teise seenkahjustuse piirkonnaga maadlemegi! Läbijooksudega ei tegelenud siis keegi - vesi lihtsalt jooksis või siis pandi äärmisel juhul ämber alla... 
Usun, et majake koondab kogu oma jõu, et meie pingutustele vääriliselt vastata. Enamus juhuslikke möödakäijaid on ju soovitanud meie tegevust nähes otsekohe buldooseri kutsuda! Majal on lihtsalt meiesuguste hulludega vedanud! :D 

11 September 2011

KELDRIAKEN OOTAB PAREMAID AEGU...

... kuigi see siin ongi juba tibake parem varasemast. 
Vähemalt aken on ees, enne ei olnud midagi ja vesi voolas vihmaperioodil otse keldrisse.
"Makroflex" peab siit kaduma, takk asemele saabuma, lagunenud müüritis tervenema ja siis uuesti pildistama!

Foto: Triin Tae


04 September 2011

UUS KORSTNAPITS ja PÕRANDA LIHVIMINE, ÕLITAMINE, VAHATAMINE

Koridor (vana veneaegne pruun kaob)...
Pööning (keskel näha vagudega põrandalauad).

Kirju põrand pööningul - tehtud konteinerist leitud vanadest laudadest.
Pööningupõrand enne lihvimist. Rohelist värvi jäi ka peale lihvimist paaril laual näha.
Toapõrand peale lihvimist. Seintes pilliroomatt, savikrohv, kaseiinvärvi krunt.

Koridoripõrand peale lihvimist (enne õlitamist, vahatamist).

Esimene isetehtud korstnapits ulatub katusest välja! Lumivalged tellised (ikkagi taaskasutatud!) ja täpselt arhitekt Henno Adrikorn jooniste järgi valminud... :) Peagi lisan ka fotod! Seniks tulge ise vaatama!

Mõtlesime kaua, kuidas põrandaid viimistleda. Eellugu ja mõtlemisaeg hõlmas mitmete ideede kaalumist: sealhulgas näiteks, et kas see lihvimine ikka päris õige asi on!? Et jääks loomulikum, kui lihtsalt "speedheater" ja kraabits kätte võtta ja põrandad järjest läbi käia. Seda soovitas ka Ave Srik`ist. Idee meeldis meile väga ja soovisime kogu hingest põrandat nii vähe kui võimalik oma restaureerimisega muuta, kuid lõpuks jäi (vähemalt praegu tehtud põrandate puhul!) peale ajakulu faktor! Kuna aega lihtsalt nii pikaks tööks ei olnud, et põrandad jupphaaval speedheater`iga läbi käia, siis võtsime siiski rendist lihvari.. Samas ei olegi tulemus nii hirmutavalt "uus" nagu kartsime! Ka lihvariga oli võimalik sisse jätta "vana aja mustrit", erinevaid värvikihistusi või vähemalt näiteid sellest. Mulle tulemus meeldis! Lihvisime pealt maha vaid kerge kihi, põrand jäi ikkagi osaliselt "laineline" - eriti koridoris, kus me olemasolevaid "Läänemere laineid" maha võtta ei tahtnudki!

Põrandate õlitamine ja vahatamine, mille kohta arvasime, et see nii kerge ja kiire töö, osutus keeruliseks ja aeganõudvaks ettevõtmiseks! Õlitasime ruume 2-3x, kuivamisele kulus oma aeg. Võibolla sellepärast, te esimesed ruumid poleerisime käsitsi õli sisse, tundus peale õlitamist, et põrand lausa "kutsub" mustust ja tolmu ligi. Seepeale otsustasime, et vahatame ka veel. Vahatamiseks ostsime Põrandastuudiost vaha.

Õlitamist tegime kolmel erineval moel, et võrrelda ja hiljem oskaks otsustada, mis oli parim:
1. Espak`ist ostetud profiõli, kallis ja ilus purk - läks ühe toa põrandale (eelnevalt ka pleegitasime põrandat leeliselahusega).
2. Tavaline värnits! Seda soovitas meile ka meie hea sõber Kesk-Eestis, savimajade ehitaja ja koolitaja Sven. Ta ütles nii toredasti, et põrand ongi ju kasutamiseks! Milleks sinna kalleid õlisid peale?? Täpselt sama arvan ka ise!! :)
3. Linaõli. Kuumutasime seda ise kausis ja siis põrandale!

Pleegitamiseks kasutasime muide kah tavalist tsinkvalge ja titaanvalge pulbrit! Leelisega pleegitasime vaid ühe toa. Kui nüüd kõik on kuivanud ja vahatatud, kirjutan, millised tulemused on. Protsess siiani veel pooleli!

(Alustasime augusti keskel. Vahepeal on muidugi põrandatööde kõrvalt valminud ka korsten ja muud pisitööd: näiteks ühe ruumi põranda ülesvõtt, soojustamine tselluvillaga 28cm(!), põrandalaudade tagasipanek, lihvimine). :)