 |
| Koridor (vana veneaegne pruun kaob)... |
 |
| Pööning (keskel näha vagudega põrandalauad). |
 |
| Kirju põrand pööningul - tehtud konteinerist leitud vanadest laudadest. |
 |
| Pööningupõrand enne lihvimist. Rohelist värvi jäi ka peale lihvimist paaril laual näha. |
 |
| Toapõrand peale lihvimist. Seintes pilliroomatt, savikrohv, kaseiinvärvi krunt. |
 |
| Koridoripõrand peale lihvimist (enne õlitamist, vahatamist). |
Esimene isetehtud korstnapits ulatub katusest välja! Lumivalged tellised (ikkagi taaskasutatud!) ja täpselt arhitekt Henno Adrikorn jooniste järgi valminud... :) Peagi lisan ka fotod! Seniks tulge ise vaatama!
Mõtlesime kaua, kuidas põrandaid viimistleda. Eellugu ja mõtlemisaeg hõlmas mitmete ideede kaalumist: sealhulgas näiteks, et kas see lihvimine ikka päris õige asi on!? Et jääks loomulikum, kui lihtsalt "speedheater" ja kraabits kätte võtta ja põrandad järjest läbi käia. Seda soovitas ka Ave Srik`ist. Idee meeldis meile väga ja soovisime kogu hingest põrandat nii vähe kui võimalik oma restaureerimisega muuta, kuid lõpuks jäi (vähemalt praegu tehtud põrandate puhul!) peale ajakulu faktor! Kuna aega lihtsalt nii pikaks tööks ei olnud, et põrandad jupphaaval speedheater`iga läbi käia, siis võtsime siiski rendist lihvari.. Samas ei olegi tulemus nii hirmutavalt "uus" nagu kartsime! Ka lihvariga oli võimalik sisse jätta "vana aja mustrit", erinevaid värvikihistusi või vähemalt näiteid sellest. Mulle tulemus meeldis! Lihvisime pealt maha vaid kerge kihi, põrand jäi ikkagi osaliselt "laineline" - eriti koridoris, kus me olemasolevaid "Läänemere laineid" maha võtta ei tahtnudki!
Põrandate õlitamine ja vahatamine, mille kohta arvasime, et see nii kerge ja kiire töö, osutus keeruliseks ja aeganõudvaks ettevõtmiseks! Õlitasime ruume 2-3x, kuivamisele kulus oma aeg. Võibolla sellepärast, te esimesed ruumid poleerisime käsitsi õli sisse, tundus peale õlitamist, et põrand lausa "kutsub" mustust ja tolmu ligi. Seepeale otsustasime, et vahatame ka veel. Vahatamiseks ostsime Põrandastuudiost vaha.
Õlitamist tegime kolmel erineval moel, et võrrelda ja hiljem oskaks otsustada, mis oli parim:
1. Espak`ist ostetud profiõli, kallis ja ilus purk - läks ühe toa põrandale (eelnevalt ka pleegitasime põrandat leeliselahusega).
2. Tavaline värnits! Seda soovitas meile ka meie hea sõber Kesk-Eestis, savimajade ehitaja ja koolitaja Sven. Ta ütles nii toredasti, et põrand ongi ju kasutamiseks! Milleks sinna kalleid õlisid peale?? Täpselt sama arvan ka ise!! :)
3. Linaõli. Kuumutasime seda ise kausis ja siis põrandale!
Pleegitamiseks kasutasime muide kah tavalist tsinkvalge ja titaanvalge pulbrit! Leelisega pleegitasime vaid ühe toa. Kui nüüd kõik on kuivanud ja vahatatud, kirjutan, millised tulemused on. Protsess siiani veel pooleli!
(Alustasime augusti keskel. Vahepeal on muidugi põrandatööde kõrvalt valminud ka korsten ja muud pisitööd: näiteks ühe ruumi põranda ülesvõtt, soojustamine tselluvillaga 28cm(!), põrandalaudade tagasipanek, lihvimine). :)
