Esimene "oma" krohvitud sein sai täna valmis!!! Kui suurt rõõmu võib see teha :)
Lisatud foto meenutab üht suvist kaunist päeva, kus ka vihm võib ilus olla.
Tänase meeleoluga sobib see suurepäraselt - unistusi ja fantaasialendu tekitav.
Tänase meeleoluga sobib see suurepäraselt - unistusi ja fantaasialendu tekitav.
Seina sai savikrohvi kolmas ehk viimane kiht! Peene liivaga krohvitud. Kui muidu tõime liiva karjäärist, siis viimase lihvi liiv pärineb Espakist. Eile istusime Eva ja Airaga kohvikus ja Eva ütles, et nende uues toas olev savikrohv on laste mänguasjadega kokkupõrgete tagajärjel pudisenud ja lapsed pidavat seda lisaks ka mõnuga sööma! Ta siis ikka palub vahest, et jätke midagi ikka seina ka.. :)
Hetkel on meie krohv küll katsudes tugev kui kivi! Tõsiselt tugev ja vastupidav tundub (loodetavasti nii ka jääb ja keegi ära ei söö ;). Kasutasime sinisavi ja üllatuslikult sobis segu, kus savi osakaal väga väike! Kõik rammusamad segud hakkasid pragunema. Kuna lisasime tselluvilla segule (hundinuia me jõgedel ei täheldanud :) ja osta ka ei tahtnud), siis Jev ütles, et viimane kiht jäi kohati kergelt krobekam (tselluvilla tõttu), kuid arvan, et just see ilus ongi! Kalle SRIK-ist ei ole oma sõnul varem tselluvilla lisada proovinud - meil nüüd katsetus seinte näol olemas. Jääb värvimise rõõm! Loodan, et see rõõm jääb mulle (nõustun seda küll jagama muidugi)!
Savikrohvi proovilapp (otsustamaks, milline savi ja liiva mahtude vahekord olema peaks). |
Kolmas kiht savikrohvi (sinine savi). Enne kuivamist! |
Savikrohv peale kuivamist. |
Fotod: Mai-Liis