Üks mõnusamaid tegevusi on mõtisklemine, filosofeerimine, unistamine...
Restaureerimise ja vanade majadega sobib see tegevus ideaalselt kokku! Üks mõnusamaid tunde Kunstiakadeemias oligi koosviibimine Juhan Maiste`ga, kelle filosoofilised mõtte,- ja jalutuskäigud olid lihtsalt võrratud ja viisid ka enese sootuks teistele radadele, kui tavapäraselt..
Leidsin ühe artikli, mis annab aimu!
Juhan Maiste: "Armastan neid irooniavabasid hetki, mil elu absurdi asemel kohtume selle tegeliku sisu – sünni ja surma lõputu ja rituaalse kordusega. ... Kõik on ajutine. Mis järele jääb, on mõte. "
Head lugemist ja uusi radu mõtetele!
Juhan Maiste: "Armastan neid irooniavabasid hetki, mil elu absurdi asemel kohtume selle tegeliku sisu – sünni ja surma lõputu ja rituaalse kordusega. ... Kõik on ajutine. Mis järele jääb, on mõte. "
Head lugemist ja uusi radu mõtetele!
Staircase - waiting to be restored, discovered, admired... Thoughts can also rise the steps! |
One of the most enjoyable activities is to philosophize, reflect.. The real Discussion, daydreaming ...
All this suits so well with restoration of old houses! One of the most enjoyable lectures at Art University was the one of Ph.Dr.Juhan Maiste, whose philosophical "walks" were just wonderful - they took myself also completely to other roads of thoughts as usual ..
This article gives a glimpse of it!
Juhan Maiste: "I love these moments, free of irony, when instead of the absurdity of life we meet its actual content - the endless and ritual repetition of birth and death. ... Everything is temporary. What remains is the idea."
Enjoy reading and let it bring you on new tracks!
(Maybe somebody helps you to translate the estonian version, if you are really interested) :) All this suits so well with restoration of old houses! One of the most enjoyable lectures at Art University was the one of Ph.Dr.Juhan Maiste, whose philosophical "walks" were just wonderful - they took myself also completely to other roads of thoughts as usual ..
This article gives a glimpse of it!
Juhan Maiste: "I love these moments, free of irony, when instead of the absurdity of life we meet its actual content - the endless and ritual repetition of birth and death. ... Everything is temporary. What remains is the idea."
Enjoy reading and let it bring you on new tracks!
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=726:restaureerimiskool-kellele-ja-miks&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3210
1 comment:
Filosofeerida, mõtiskleda ja unistada on tõesti mõnus :)
Mõelda ausalt (ilma ilustamata) elust ja inimesest ja iseendast. Julgeda uurida tõde iga nurga pealt. Ka sealt, kus tõde teeb vahel väga haiget. Tahta ja osata mõelda ka nendest asjadest, milledele enamus kaasmaalasi selja pööravad ja minema jalutavad. Põnev on näha seal oma tõeiva. Olla eluga avatult hoos!
Mõtisklemine on inimesena elamise kunst ja sobib iga tegevusega ning eluvaldkonnaga kokku!
Midagi tehes ja teiste inimestega suheldes (kodus, koolis, pangas, bussis, autos tänaval) on vaja olla kohal ja märgata ning tähele panna. Ennekõike omaenda mõtteid ja tundeid, kuid ka ümberringi toimuvat. Seda märgatut siis enesele lahti seletada ja mõistetavaks teha. Vajadusel osata seda ka sõnadesse panna, et teistelegi väljendada.
Selline igapäevane märkamine ja mõtisklemine toidab minu hinge!
Jah, Juhan Maiste on nii tabavas sõnastuses öelnud nende irooniavabade hetkede ja elu absurdi kohta. Ka mina armastan neid hetki, mil ma oskan tõeliselt, hinnangutevabalt ja hirmuta elada. Julgedes mitte kaasa minna tänapäeva absurdi ja jaburustega, mida ühiskond nii aktiivselt peale surub. Armastan hetki, mil ma tunnen hinge igavikulisust. Mis ongi ju sünni ja surma lõputu ning rituaalse korduse sisu.
(Inim)hing - mina ise, inimesed minu ümber ja ka vana maja:) - on väärt märkamist, avastamist, lahti muukimist, mõistmist, ravimist, hellitamist, hoidmist ja armastamist.
Maailmas on kaks unikaalsust. Mina ja minu suhted. Kõik muu kasvab neist kahest välja. Oskus märgata ja mõista endaga toimuvat, loob mulle vastavad suhted ka teistega. Ja see on olnud puhas rõõm, mil olen seda seost endas tundnud!
Need on olnud minu mõtisklused. Minu mõtete ja minu elu restaureerimised, uuele elule äratamised, hetkede äratundmised ja eneseleidmised. Kuid ma olen ikka veel teel…Igavikku!
Minu maailma ilmub kõige muu kõrval ka tihtipeale Mari Pokineni muusika. See lihtsalt tuleb minu juurde:) ja me oleme omavahel sõbraks saanud. Maril on laul „Otsib ja lõugab“ http://www.youtube.com/watch?v=cf76oWsCjq0
Väga teemakohane :) , oo ja millise oskusega on Mari pannud taas oma tunded sõnadesse ning millist äratundmist see minus tekitab! Ja kui rikas, sügav ja ilus on eesti keel!
…
ma üksindust tahaksin laulda,
ja olla siis teistega koos,
iseendana minna kord hauda,
saan ma olles täna avatult hoos…
laulan vaimust, mis otsib ja lõugab,
paistes teistele leidnud ja hell,
ent tegelikult kõige oleva jõuga,
püüan veenda oskan elada küll…
ei ole ma see ega teine,
tõde aina on mõlemast pool,
olen vaimus ja ikkagi maine,
nii on usk minu ainus…
Oli rõõm jagada:)
Päikeselist enese avastamist ja maja restaureerimist omal teel!
Post a Comment