VÄIKE MAJA MARTA TÄNAVAL...

Ühe vana puumaja restaureerimise lugu.
www.martaguesthouse.weebly.com
Restoration of an old 1901 built wooden house.




04 September 2011

UUS KORSTNAPITS ja PÕRANDA LIHVIMINE, ÕLITAMINE, VAHATAMINE

Koridor (vana veneaegne pruun kaob)...
Pööning (keskel näha vagudega põrandalauad).

Kirju põrand pööningul - tehtud konteinerist leitud vanadest laudadest.
Pööningupõrand enne lihvimist. Rohelist värvi jäi ka peale lihvimist paaril laual näha.
Toapõrand peale lihvimist. Seintes pilliroomatt, savikrohv, kaseiinvärvi krunt.

Koridoripõrand peale lihvimist (enne õlitamist, vahatamist).

Esimene isetehtud korstnapits ulatub katusest välja! Lumivalged tellised (ikkagi taaskasutatud!) ja täpselt arhitekt Henno Adrikorn jooniste järgi valminud... :) Peagi lisan ka fotod! Seniks tulge ise vaatama!

Mõtlesime kaua, kuidas põrandaid viimistleda. Eellugu ja mõtlemisaeg hõlmas mitmete ideede kaalumist: sealhulgas näiteks, et kas see lihvimine ikka päris õige asi on!? Et jääks loomulikum, kui lihtsalt "speedheater" ja kraabits kätte võtta ja põrandad järjest läbi käia. Seda soovitas ka Ave Srik`ist. Idee meeldis meile väga ja soovisime kogu hingest põrandat nii vähe kui võimalik oma restaureerimisega muuta, kuid lõpuks jäi (vähemalt praegu tehtud põrandate puhul!) peale ajakulu faktor! Kuna aega lihtsalt nii pikaks tööks ei olnud, et põrandad jupphaaval speedheater`iga läbi käia, siis võtsime siiski rendist lihvari.. Samas ei olegi tulemus nii hirmutavalt "uus" nagu kartsime! Ka lihvariga oli võimalik sisse jätta "vana aja mustrit", erinevaid värvikihistusi või vähemalt näiteid sellest. Mulle tulemus meeldis! Lihvisime pealt maha vaid kerge kihi, põrand jäi ikkagi osaliselt "laineline" - eriti koridoris, kus me olemasolevaid "Läänemere laineid" maha võtta ei tahtnudki!

Põrandate õlitamine ja vahatamine, mille kohta arvasime, et see nii kerge ja kiire töö, osutus keeruliseks ja aeganõudvaks ettevõtmiseks! Õlitasime ruume 2-3x, kuivamisele kulus oma aeg. Võibolla sellepärast, te esimesed ruumid poleerisime käsitsi õli sisse, tundus peale õlitamist, et põrand lausa "kutsub" mustust ja tolmu ligi. Seepeale otsustasime, et vahatame ka veel. Vahatamiseks ostsime Põrandastuudiost vaha.

Õlitamist tegime kolmel erineval moel, et võrrelda ja hiljem oskaks otsustada, mis oli parim:
1. Espak`ist ostetud profiõli, kallis ja ilus purk - läks ühe toa põrandale (eelnevalt ka pleegitasime põrandat leeliselahusega).
2. Tavaline värnits! Seda soovitas meile ka meie hea sõber Kesk-Eestis, savimajade ehitaja ja koolitaja Sven. Ta ütles nii toredasti, et põrand ongi ju kasutamiseks! Milleks sinna kalleid õlisid peale?? Täpselt sama arvan ka ise!! :)
3. Linaõli. Kuumutasime seda ise kausis ja siis põrandale!

Pleegitamiseks kasutasime muide kah tavalist tsinkvalge ja titaanvalge pulbrit! Leelisega pleegitasime vaid ühe toa. Kui nüüd kõik on kuivanud ja vahatatud, kirjutan, millised tulemused on. Protsess siiani veel pooleli!

(Alustasime augusti keskel. Vahepeal on muidugi põrandatööde kõrvalt valminud ka korsten ja muud pisitööd: näiteks ühe ruumi põranda ülesvõtt, soojustamine tselluvillaga 28cm(!), põrandalaudade tagasipanek, lihvimine). :)


6 comments:

Pääsu said...

Tere!
Olen suur restaureerimise fänn ja jälgin Teie tegemisi heameelega. Hakkasin juba vahepeal kartma, et remont on seisma jäänud... Seda rõõmustavam oli kuulda, et asjad ikka liiguvad ja vana maja vaikselt ellu ärkab.
Jään pilte ootama!
Pääsu

Mai-Liis said...

Aitäh! Tasapisi edeneb.. Pigem olen mina kirjutajana (eriti suvel!) laisk olnud. :)
Vana restaureerimine muidugi võtabki alati rohkem aega, kui algul arvatud. Positiivse meelelaadi saab säilitada vaid suhtumisega "pool klaasi täis, mitte pooltühi".. Üritan seda alati, alati ei õnnestu! ;)

Anonymous said...

Tervist,
kuidas pleegitamisel tsinkvalget ja titaanvalge pulbrit kasutasite - et millega seda segama peab ja kuidas peale kandma? otsin lihtsat lahendust toa palkseina pleegitamiseks...ette tänades
M.

Anonymous said...

Tere!

Väga põnev lugemine kaas koduehitajatele!
Kas põrandaõlitamise tulemused on juba olemas? Endal seisab lähipäevil sarnased valikud ees.

Tervisi,
Priit

Anonymous said...

Tere,

Kas põrandaõlitamise tulemused ja võrdlused on juba selgunud?

Ootan huviga!
Priit

Mai-Liis said...

Kirjutan õlitamise kogemustest ja ka pleegitamisest titaan,- ja tsinkvalgega.
Õlitamine: pikk protsess! Eriti kui teha saab vaid õhtuti ja mitte iga päev! :)
Viimane kogemus: ostsime "Põrandastuudio" käest toonimata leelise (1 liiter), millega tõmbasime üle ca 18m2 suuruse toa. Tulemus: aru ei saanud üldse, et oleks heledamaks läinud (kasvõi natukenegi!). Võibolla see siis lihtsalt kaitseb selle eest, et ta hiljem kollaseks ei lähe. Ei tea. Sama põranda jaoks ostsime kalli põrandaõli samuti "Põrandastuudio" poest. Põrand tõmbas päris tumedaks selle tagajärjel. Samas oli see toon isegi meeldiv, kuna jättis sellise vana mulje. Kuigi põrandalauad olidki vanad, muutusid nad peale lihvimist siiski suhteliselt heledaks. Heledus peale selle õliga õlitamist kadus täiesti (ei aidanud ka leelis). Kuna mulle toon aga meeldis ja õlipurgil oli kirjas, et peale 1x õlitamist võib vahatada või põrandat kasutama hakata, otsustasime ühe firma toodetega lõpuni minna ja ostsime ka vaha samast firmast. Raha läks suhteliselt korralikult võrreldes meie "kodukootud" toodetega (värnits ja linaõli). Vaha hõõrusime laiali rendist võetud hõõrutiga (loodan, et see on tööriista õige nimi). Sel moel jaotus väga ühtlaselt ja mõnus oli töötada. Kuna õlitades jäi meil 1m2 osas õli puudu, õlitas mees selle koha värnitsaga. Tulemus: täpselt sama! Värvitoon oli isegi täiesti samasugune! Minu kogemus on: õlidele on lisatud sikatiive kuivamise kiirendamiseks, kuid muidu on kasutatud ju põhimõtteliselt täpselt samu vahendeid: linaõli ja värnits! Vahel on lisatud vahasid (lugege pakendeid). Seega: kui on aega (oodata pikemat kuivamist), võib vabalt õlitada lihtsalt värnitsaga või ise kuumutatud linaõliga (kuumutamine aitab õlil paremini sisse imbuda). Värnitsa ja linaõli puhul on ülioluline just see, et nad tuleb VÄGA ÕHUKESELT sisse hõõruda ("piina pintslit/kätt, kuid mitte ära lisa palju õli"), et puit sellega küllastuks ja poorid korralikult täis imbuksid.

Pleegitamine: ise pleegitatud põrand sai igaljuhul heledam, kui eelpoolkirjeldatud variant! (Lisan peagi ka fotod blogisse). Pulbrid tuleb segada vähese värnitsaga pastaks (meie tegime nii) ja siis lisada värnitsat. Soovitan ise katsetada ja näete ise ära, milline toon meeldib! Arvestama peab, et kuivamine muudab teatud määral tooni. Samas saate 2x üle ju teha ja siis vajadusel veelgi tooni lisada. Mulle meeldib see põrand, kus ise pleegitasime väga.

Esimese toa pleegitasime juba toonitud leelisega. See jäi ka hele. Nagu öeldud, toonimata leelis heledaks ei teinud!

Linaõliga, värnitsaga ja kallite õlidega õlitatud põrandatel mina isiklikult mingit vahet ei näe! Kuna meie vahatasime toad üle (et natuke kaitsta paljukäidavaid kohti), siis vaha annab niivõinaa kaitsekihi peale. Vaha oleme seni ostnud, kuigi mul on tekkinud väike ketserlik mõte seda ka kuskil mesinike poest vms otsima minna! :))

Jõudu, jaksu soovides! Kui kellelgi kogemusi, palun jagage!! Meil veel mitmed ruumid ootamas õli, vaha jms. Saame siis jälle midagi uut proovida!