VÄIKE MAJA MARTA TÄNAVAL...
Ühe vana puumaja restaureerimise lugu.
www.martaguesthouse.weebly.com
Restoration of an old 1901 built wooden house.
17 October 2010
MATERJALI HANKIMINE
Tundub mõtetes olevat üks igati kerge ja kiire ettevõtmine. Sisemuses on tunne, et lähed justkui käruga poodi ja väljud mängeldes korvitäie vajalikuga.. Oleks see vaid nii! Kaks kaunist nädalavahetuse päeva on näiteks kulunud vanade voodrilaudade kohaletoimetamise peale. Üks ääretult armas inimene kinkis meile oma maja voodrilauad! :) Neil nimelt ei läinud neid enam tarvis (pandi uus vooder). Niisiis oli tarvis mitu sõitu järelkäruga ette võtta, et väärt kraam kohale toimetada. Teine päev läks naelte eemaldamise peale ja 6m laudade ritta ladumise peale. Voodrilaudu läheb tarvis kõigepealt selles seinas, kus veel kevadel oli seen. Kindlasti on neid kohti veel, kuhu asenduslaudu tarvis läheb. Ja JUST VANU! "Krokodillinahk" ka neil laudadel veel peal, mis muinsuskaitse mõttes eriti hinnaline aja märk. :) Ahjaa! Meile antud lauad oleks muidu läinud kütteks! Nii et - hästi läks. Aitäh.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
5 comments:
On teil juba plaane ka maja tulevase värvilahenduse osas?
Tellisime maja fassaadipassi ning Kultuuriväärtuste Ametist see ka väljastati. Värvilahendus on sealse järgi endist natuke järgiv (millalgi on olnud tumekollakat tooni). Värvikaardi järgi (Tikkurila linaõlivärvid) on: 302X. Ehituspoest saab järele vaadata. :) See värv on kollane. Mitte erekollane, mitte väga hele, mitte väga tume. Väga hele pidi kergelt maha pleekima, liiga tumedat ka ei tahtnud. Mis sa arvad? Ise mõtlen, et põhimõtteliselt peaks saama värvi ka veel ehk muuta, kui Kultuuriväärtuste Ametiga läbi rääkida. Oleksin väga huvitatud Su soovitusest, kuna oled palju lugenud!
Väike otsing Tikkurila koduleheküljel andis mulle vastuseks järgmise tulemuse: http://www.vivacolor.ee/?op=body&id=421&img=1256
Kui see on tõesti värv, mille kasutusele võtate, siis... Noh, minu enda isiklik arvamus on, et sellel on vähe isikupära. Muidugi, puitmajade puhul on tüüpiline kasutada korraga vähemalt kolme erinevat värvi, milleks on laudisele kantav põhivärv, eenduvate pindade (näiteks karniiside) värvimiseks kuluv teine, tavaliselt tumedam värv (vahel on viimaseid lausa mitu - erinevad detailid kaetakse erinevate sekundaarsete värvidega) ning aknaraamide katteks Eesti tingimustes lausa traditsiooniline valge. Kui valida juurde head sekundaarvärvid, võib saada väga huvitava tulemuse. Samas, paljude pisidetailidega maja on isikupärane ka ilma värvita, teie maja puhul on viimased aga üpris tagasihoidlikud, mistõttu võib tegelikult arvata, et tagasihoidlik värv olekski hea, kuna ta rõhutaks maja arhitekti ja kunagise omaniku püüdlusi maja mitte liiga edevaks muuta.
Tsiteerin lõiku Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti raamatust "Tallinna maja" (väga hea ja kasulik raamat, muide, nagu seda on ka "Lenderi maja"): "Värvitooni puhul tuleb arvestada maja ajaloo ja ümbritseva keskkonnaga. Paljude Tallinna majade rauapruun värv pärineb alles 1980. aastate algusest, mil olümpiamängude eelses korrastamistuhinas Kalamaja ja Pelgulinna majad kiirelt üle võõbati. Kuigi pruun värvus oli puitlinnaosades ka varem levinud, tasub uurida iga konkreetse maja algupärast värvilahendust. Värvimise eeltööde hulka peaks kuuluma värvisondaažide tegemine, et selgitada välja ja dokumenteerida varasemad värvikihistused. Lihtsama sondaaži tegemisega saab igaüks hakkama, kraapides ettevaatlikult skalpelliga värvikihte ükshaaval maha."
Muidugi on Marta tänava majake vanem kui eestiaegsed Tallinna-tüüpi elamud, kuid tsaariaegseid Lenderi-tüüpi maju käsitlevas raamatus on juttu vaid värvimise protsessist endast, mitte aga värvivalikust.
Kuna sinu jutust selgub, et tulev värvigamma järgib kunagist, võib arvata, et olete maja varasemat värvilahendust uurinud ning sel juhul ainult kiitus teile. Kui te tuginete aga viimase värvikihi oletatavale algsele toonile, siis võib iseenesestki mõistetavalt eeskujuks just selle võtta, ent värviuuringud oleks kindlasti üks huvitav ettevõtmine ja aitaks teil maja ajalugu paremini tundma õppida. Mine sa tea, ehk tulevad vana värvi alt lausa seinamaalingud välja! :D
Väike otsing Tikkurila koduleheküljel andis mulle vastuseks järgmise tulemuse: http://www.vivacolor.ee/?op=body&id=421&img=1256
Kui see on tõesti värv, mille kasutusele võtate, siis... Noh, minu enda isiklik arvamus on, et sellel on vähe isikupära. Muidugi, puitmajade puhul on tüüpiline kasutada korraga vähemalt kolme erinevat värvi, milleks on voodrilaudisele kantav põhivärv, eenduvate pindade (näiteks karniiside) värvimiseks kuluv teine, tavaliselt tumedam värv (vahel on viimaseid lausa mitu - erinevad detailid kaetakse erinevate sekundaarsete värvidega) ning aknaraamide katteks Eesti tingimustes lausa traditsiooniline valge. Kui valida juurde head sekundaarvärvid, võib saada väga huvitava tulemuse. Samas, paljude pisidetailidega maja on isikupärane ka ilma värvita, teie maja puhul on viimased aga üpris tagasihoidlikud, mistõttu võib tegelikult arvata, et tagasihoidlik värv olekski hea, kuna ta rõhutaks maja arhitekti ja kunagise omaniku püüdlusi maja mitte liiga edevaks muuta.
Tsiteerin lõiku Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti raamatust "Tallinna maja" (väga hea ja kasulik raamat, muide, nagu seda on ka "Lenderi maja"): "Värvitooni puhul tuleb arvestada maja ajaloo ja ümbritseva keskkonnaga. Paljude Tallinna majade rauapruun värv pärineb alles 1980. aastate algusest, mil olümpiamängude eelses korrastamistuhinas Kalamaja ja Pelgulinna majad kiirelt üle võõbati. Kuigi pruun värvus oli puitlinnaosades ka varem levinud, tasub uurida iga konkreetse maja algupärast värvilahendust. Värvimise eeltööde hulka peaks kuuluma värvisondaažide tegemine, et selgitada välja ja dokumenteerida varasemad värvikihistused. Lihtsama sondaaži tegemisega saab igaüks hakkama, kraapides ettevaatlikult skalpelliga värvikihte ükshaaval maha."
Muidugi on Marta tänava majake vanem kui eestiaegsed Tallinna-tüüpi elamud, kuid tsaariaegseid Lenderi-tüüpi maju käsitlevas raamatus on juttu vaid värvimise protsessist endast, mitte aga värvivalikust.
Kuna sinu jutust selgub, et tulev värvilahendus järgib kunagist, võib arvata, et olete maja varasemat värvilahendust uurinud ning sel juhul kiitus teile. Kui te tuginete viimase värvikihi oletatavale algsele toonile, siis võib iseenesestki mõistetavalt eeskujuks ka selle võtta, ent värviuuringud oleks kindlasti üks huvitav ettevõtmine ja aitaks teil maja ajalugu paremini tundma õppida. Mine sa tea, ehk tulevad vana värvi alt lausa seinamaalingud välja! :D
Blogger ei lase mul kogu kommentaari ühes tükis avaldada, nii et jaotan ta mitmeks osaks.
Väike otsing Tikkurila koduleheküljel andis mulle vastuseks järgmise tulemuse: http://www.vivacolor.ee/?op=body&id=421&img=1256
Kui see on tõesti värv, mille kasutusele võtate, siis... Noh, minu enda isiklik arvamus on, et sellel on vähe isikupära. Muidugi, puitmajade puhul on tüüpiline kasutada korraga vähemalt kolme erinevat värvi, milleks on voodrilaudisele kantav põhivärv, eenduvate pindade (näiteks karniiside) värvimiseks kuluv teine, tavaliselt tumedam värv (vahel on viimaseid lausa mitu - erinevad detailid kaetakse erinevate sekundaarsete värvidega) ning aknaraamide katteks Eesti tingimustes lausa traditsiooniline valge. Kui valida juurde head sekundaarvärvid, võib saada väga huvitava tulemuse. Samas, paljude pisidetailidega maja on isikupärane ka ilma värvita, teie maja puhul on viimased aga üpris tagasihoidlikud, mistõttu võib tegelikult arvata, et tagasihoidlik värv olekski hea, kuna ta rõhutaks maja arhitekti ja kunagise omaniku püüdlusi maja mitte liiga edevaks muuta.
Post a Comment